Usk.ee

Naiste lood – tunnistused, valis ELU! Olid raskused, kahtlused, surveolukord, stress jms. aga valis elu, kinkis oma lapsele elu. Loe naiste heitlustest ja võitlemistest, saa neist julgustatud!

Karini lugu! Olin kolme lapse ema (27-aastane), abielus. Abikaasa teenis hästi, tegeles metsaäriga. Kodu oli meil üüritud majas. Meie kolm last olid vanuses 1-5 aastat ja mina olin nendega kodus. Mul on eriharidus raamatupidamises. Arvasime mehega, et rohkem lapsi me ei soovi enam perekonda.

Teada saamine, et ootame neljandat last- oli väga šokeeriv. Olime teinud kõik, et mitte rasestuda, kuid ikka oli see siiski toimunud. Lootsin, et juhtub mingi ime ja ma siiski ei ole rase. Rasedus kas katkeb või juhtub midagi muud.

Aga päevad läksid.
Lapse isa ütles , et mitte mingil juhul ma ei sünnita. Meil on juba niigi palju lapsi ja mida teised inimesed mõtlevad meist, me ei saa pereplaneerimisega hakkama. Palus mul hoolega järele mõelda.

Meie vanemad olid ka hämmingus, et me juba neljandat last ootame. Minu ema nuttis mitu ööd, oli magamatta. Kuulsin soovitusi, kuidas kodusel teel võiks rasedus katkeda.

Naistearst läbivaatusel oli väga neutraalne- teatas vaid, et ootan last. Külmetasin ja külastasin perearsti. Tema , tehes minu raviplaani küsis küll, kas kannan raseduse lõpuni või mitte. Vastasin seekord jah. Sain nõrgemad rohud, kasutasin rahvameditsiini rohkem.

Abikaasa aga oli järjest enam lapse sündimise vastu. Andis valida, kas tema või laps. Mina muudkui nutsin ja nutsin. Ma ei soovinud rohkem lapsi, aga samas ma ei tahtnud ka oma last ära lasta tappa.

Olin siiani majanduslikult sõltuv oma abikaasast. Ei osanud ette kujutada , kuidas üksinda nelja lapsega hakkama saan. Minus oli suur segadus, võitlus. Küsisin pidevalt – miks pidi minuga nii juhtuma ?

Elu oli enne seda nii kena ja turvaline.
Tegelikult oli mu mees juba peale kolmanda lapse sündi, hakanud käima kodust üksinda väljas. Käis sõprade juures ja vahel ka baaris kergeid drinke tegemas. Raha oli saamas tema jumalaks.

Mõistsin, et abikaasa võib lahkuda ka ilma selleta, et loobuksin lapse sünnitamisest. Vahel ähvardas, et viib mu vägisi aborti tegema, maksab kõik ise kinni.

Sel ajal kui mu kehal tuli harjuda uue eluga, kui vajasin väga toetust hellust, mõistmist – toimus kõik vastupidi. Kogesin mittemõistmist ja lausa vihkamist. Tundsin end kurjategijana, et ootan last. Mehe silmist õhkus saatanlikku vihkamist.

Minu südames oli ahastus. Mida teha ?
Sõites kord üksinda autos kodu poole- karjusin kogu oma häälega Jumala poole: “Aita mind, palun! Ma ei suuda taluda sellist vihkamist enam.!”
Huvitaval kombel muutus tuli. Abikaasa ütles, et tehku mis ise tahan. Ähvardas veel, et ei tule lapsele haiglasse järele. Lapse sündides ta siiski tuli ka haiglasse. Ta jäi meiega veel mõneks aastaks ning  hiljem lahkus ikkagi.

Ma teadsin, et laps keda oma ihus kannan, on surematu vaimuga. Mõistsin, et kord pean elava Jumala kohtujärje ette astuma. Mees soovitas, et teed abordi ja pärast palud Jumala käest andeks. Sain aru, et abikaasa võib perekonna juurde tagasi tulla, aga oma last ma enam tagasi ei saa.
 
Kindla otsuse sünnitada, aga andis teadmine, et kord igavikus kohtun oma lapsega ja pean talle silma vaatama. Pean talle ütlema, miks ei olnud tema jaoks mul võimalust, jõudu, armastust. Kas ta oli halvem teistest lastest ?
Palusin lapse käest, kes oli veel mu kõhus-andeks oma kurjad südamemõtlemised.

Lugesin Piiblist: 

Jesaja 55: 8,9 
SEST MINU MÕTTED EI OLE TEIE MÕTTED,
JA TEIE TEED EI OLE MINU TEED,
ÜTLEB JEHOOVA !
SEST OTSEKUI TAEVAD ON MAAST KÕRGEMAL.
NÕNDA ON MINU TEED KÕRGEMAD KUI TEIE TEED
JA MINU MÕTTED KÕRGEMAD KUI TEIE MÕTTED !

Sel hetkel ma ei mõistnud Jumala plaani oma elus ega oma sündiva lapse jaoks. Peale sünnitust, kohtudes oma pojaga, olin küll väga õnnelik ja rõõmus, et olin teinud targa valiku.

Pean ütlema, et kindlasti mõjutas minu rasedusaegne kriis mu poja närvisüsteemi. Kuid ta on rõõmsameelne ja elav laps. Kallistab mind tihti ja ütleb, et armastab mind.

Kõik ei ole olnud kerge, kuid puhas süda on parim. Me ei tea oma perekonna tulevikku  ette, aga julgustav teadmine on see, et kõik on Jumala kontrolli all. ELU ON ELAMIST VÄÄRT !

Karin

—————————————————————————————

Tänud  sulle Karin!
See lugu on lugu valikutest ja ELUST!
pastor Antti Loodus

—————————————————————————————

Ootame teisi Eesti naiste lugusid siia!

Kallis naine, lisa siia lehe alla kommentaaridesse oma lugu. See saab olema kindlasti teistele kinnituseks ja julgustuseks! Seda lehte loetakse sadu kui mitte tuhandeid kordi. Sa võid midagi öelda teistele! Märgi oma eesnimi (võib ka varjunimi olla) ja vanus ning kui soovid ka maakond või linn! Saad oma loo saata ka E-mailile: abort[ät]usk.ee

1. Lisa siia lehe alla kommentaaridesse
2. Saada online tagasiside vormi kaudu siin
3. Saada meile E-mail: abort[ät]usk.ee

Meie kodulehel on ka teise suunaga või teistmoodi naiste lugusid – tunnistusi, naised, kes tegid ABORTI. Naiste lood – tegi aborti.

pro Life Estonia
abort.usk.ee